Uue ooperisuve ootel

Põhjustest, miks Erki Pehk ja PromFesti „Thais” Teatriliidu aastapreemia pälvisid, annab aimu žürii esinaine RAILI SULE

                    

Pärnust on saanud ooperilinn.  Kontserdimaja valmimisega on Pärnusse jõudnud  külalistrupid  Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt, Ungarist, Valgevenest. Siinsele ooperikaardile on Pärnu linna aga kõige jõulisemalt kinnitanud  kohapeal sündivad ooperilavastused.

Juba viiendat korda muudab Pärnu ooperisuve eriliseks see, et iga kahe aasta tagant muutub Endla mõneks ajaks ooperiteatriks. Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali  PromFest kujunemisloos on tõukejõuks-eelkäijaks 1996 aastast alates korraldatud Klaudia Taevi nim. rahvusvaheline ooperilauljate konkurss, selle algataja ja president on Toomas Kuter. Ooperietendusest sai konkursi osa 2003 aasta mais kui Pärnu Endla teatris jõudis lavale Giuseppe Verdi „Rigoletto“. Festivali nimi võeti esmakordselt kasutusele 2005 aastal Anton Rubinšteini „Deemoniga“,  järgnesid 2007 aastal  Georges Bizet´ „Carmen“ ja 2009 aastal Jules Massenet´ „Thais“. Ooperifestivalide  eesmärk on mitte ainult rikastada Pärnu kultuurisündmuste kalendrit vaid anda lisavõimalus konkurssidel silma paistnud noortele lauljatele ja tutvustada neid rohkem Eesti publikule.

Paljud suured  loometeed  saavad alguse maailmamastaabis väikestest võitudest, nii on  2001 aasta Klaudia Taevi konkursi võitja Anna Samuil, kes laulis Gildat „Rigolettos“, jõudnud Metropolitan Opera ja Euroopa juhtivatele ooperilavadele. PromFesti, lavastused muudab veel eriliseks see, et ooperi valiku teevad Klaudia Taevi konkursi võitjad, et laulda mõnda oma unelmate rolli. Nii on peaosades eelmiste konkursside parimad ja teisi osapakkumisi saavad  koduteatrite lauljad.

PromFesti ooperitegemised Pärnus on ikkagi mängud teatud aja ja võimaluste piires. Senised lavastused on kõik olnud nooruslikud, neist  mõni on ka vastakaid arvamusi tekitanud, mis  omakorda on andnud materjali ooperiproblemaatikat käsitlevatele kirjatükkidele -  kas ooper on minevikužanr või kuulub see tänapäeva, miks on muusikateatrite repertuaar nii või teistsugune jne.

Pärnu festival on mõjunud meie ooperikultuurile avastuslikult nii teoste kui tegijatega. „Deemonit“ mängiti viimati Georg Otsaga peaosas ja „Thais“ on üldse  esmalavastus Eestis, lavastajavõimeid said proovile panna  Linnar  Priimägi „Rigolettoga“,  „Deemon“  jäi Mati Undi  viimaseks tööks tuues ooperisse draamalavastuse haaret, Marko Matvere tõi elevust „Carmeniga“ ja Mai Murdmaa sugestiivse „Thaisiga“. Nüüd juba saanud traditsiooniks, et PromFesti lavastused valmivad kaheaastaste  vahedega varasuvel ja peavad olema n ö kindlapealeminekud, sest siin ei saa arvestada repertuaariteatritele eraldatavate eelarvetega.

Armastus muusika, teatri ja ooperi vastu ning julge pealehakkamine on toonud võidu PromFestile, Endla Teatrile, Pärnu Linnaorkestrile ja kõigile kes nõu ja jõuga abiks olnud ja keda pole üldsegi vähe. PromFesti projektide eestvedaja on dirigent Erki Pehk oma meeskonnaga. Nende koostööta  projektid toimuda ei saaks.

/Olgu lühidalt antud Erki Pehki leksikoniandmed, erinevates trükistes leidub lahknevusi: aastast 1994 Estonia dirigent, XXI Sajandi Orkestri asutaja (2000) ja dirigent, a-st 2001 Klaudia Taevi nim. rahvusvahelise ooperilauljate konkursi ja a-st 2005 Pärnu rahvusvahelise  ooperimuusikafestivali PromFest kunstiline juht/

Eesti Teatriliidu poolt igal aastal väljaantavast kahest  muusikalavastuste aastapreemiast pälvis ühe 2009 aasta eest  Erki Pehk just Pärnus toimuva festivali järjepideva kunstilise juhtimise ja 2009 aasta maikuus Endla teatris lavale toodud Massenet´ ooperi „Thais“ eest.  „Thaisi“  saab ooperilavadel kogu maailmas näha harva, põhjuseks kõigepealt nimitegelase erakordselt keeruline vokaalpartii mis nõuab suurt pingetaluvust  ja head näitlemisoskust. Vähe oluline ei ole ka teose skandaalne aura,  mis on saatnud nii Anatole France  teost ja kirjandusliku algmaterjaliga võrreldes siiski leebemat  kahe äärmusliku ellusuhtumise kokkupõrget Massenet´ ooperis.
/Munk Athanael on otsustanud päästa kauni kurtisaani ja näitlejanna Thaisi, pöörates ta ristiusku. Thais pöördubki jumala poole, Athanael tunnistab, et Thais on ta ilmalikku armastusse uskuma pannud. Thais lebab surivoodil pärst elu patukahetsejana ja tema ees on avanemas viirastuslikud taevaväravad. Ahastuses Athanael palub jumalalt armu/ 

  „Thaisi“ muusikaline ja kunstiline terviklahendus oli väga hea – dünaamiline, ergas, tabades  karaktereid ja atmosfääri. Põneva lavatöö õnnestumisele aitas kaasa mitmete asjaolude kokkusattumine, ennekõike  lavastaja Mai Murdmaa, kunstnik Madis Nurmsi, valguskunstnik Margus Vaiguri ja dirigent Erki Pehki ideede  ning mõtete sobivus ja muidugi peaosaliste-laureaatide Veronika Džiojeva Venemaalt, Ilja Siltšukov Valgevenest ja Oliver Kuusik ning žüriiliikme ja Leedu Rahvusooperi solisti Vladimiras Prudnikovase hingestatud osatäitmised. Loodud lavailm ei jätnud vaatajat ükskõikseks. Kiidusõnu väärib Pärnu Linnaorkester.

Konkursid ja festivalid on andnud lisa mitmete nimekate muusikute jõudmisel või taasjõudmisel Eestimaale, olgu nimetatud siin Irina Arhipova, Virgilijus Noreika, Aleksandr Vedernikov, Ileana Cotrubas, Ingrid Kremling, Barbara Hendricks, Jevgeni Nesterenko, Vladimiras Prudnikovas, kes andsid lisaväärtusi kas kontsertide, meistriklasside või puht-isiklike kontaktidega.

2008.aasta suvel oli tegemist veel ühe rahvusvahelist  mõõtu sündmusega kui Pärnus ja Tallinnas toimunud Puccini galale jõudsid tagasi Eestisse noored artistid viiest eri riigist. Soliste saatis tookord XXI Sajandi Orkester.

Konkursi ja ooperifestivalide juhtimine on  toonud dirigent Erki Pehkile mitmeid täiendavaid esinemisvõimalusi. Viimasel ajal on tihenenud  sidemed Ukraina ja Valgevene muusikutega,  kui nimetada kasvõi 2010  aasta suvel Minskis juhatatud kontserti eesti muusikast ja ülesastumist Valgevene Rahvuslikus Akadeemilises Ooperiteatris Giacomo Puccini ooperi "Boheem" külalisdirigendina.

Majanduslangus on kavandatud ettevõtmistele mõnegi tagasilöögi andnud, aga ikkagi ollakse lootusrikkalt uue suve ootel. Seitsmes Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline ooperilauljate konkurss toimub 8-12 juunil 2011 Pärnus. Varasuvel on PromFestil  oodata taaskohtumist Verdi loominguga, seekordne noorte valik on 165 aastat tagasi esietendunud „Attila“. Osale publikule kindlasti avastus, sest Arne Miku lavastusest Estonias on möödas 35 aastat.

Kui tulla poleemika juurde kas ooperikunst on ummiktee või elitaarne kunst kas ooper kuulub minevikku või on tal tänapäeva teatris kindel koht, siis viimastel aastatel on Eestis olnud näha erinevaid  võimalusi muusikateatri tegemisel, pilt on muutunud mitmekesiseks. Ooper on siiki nõutud ja elujõuline kunst kui mõelda, et juba kolmandat hooaega on populaarsed nüüd ka Eestimaal  jälgitavad otseülekanded Metropolitan Operast ja teist hooaega lisaks salvestatud kordused. Oma koha  ja publiku on leidnud ka PromFesti ooperipool ja professionaalne teostamine.