Ajalugu

Aasta kiirvalik:

Pärnu Raekojas andis soolokontserdi hinnatud Leedu ooperibass ja endine kultuuriminister Vladimiras Prudnikovas. Esitusele tuli Dargomõžski, Tšaikovski, Rahmaninovi jt looming ning valitud ooperiaariad.

"Vladimiras Prudnikovase pronksivärvi hääletämbri, karismaatilisuse, karakternäitlejaliku väljendusrikkuse, stiilitunde ja intellekti tõttu on maailma muusikakriitikud pannud ta ühte ritta selliste eelmise sajandi legendaarsete bassidega nagu Petrov, Hristov ja Gjaurov. Väga harva olen kuulnud nii suurelt ja mahukalt ooperihäälelt selliseid filigraanseid äärmise mõtestatusega piano pianissimo’s helimaalinguid, mis vaid kohati paisusid oma lopsakasse täismahtu".
Tiiu Levald - Sirp, 12. juuni 2009

Kolmandat korda toimus koostöös Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemiaga ooperilaulu alane workshop, mille läbiviijaks oli sel aastal kuulus Poola sopran, prof. Teresa Zylis-Gara. Meistriklassist said aktiivselt osa võtta kõik Eestis professionaalsel tasemel lauluõpet omandavad või enesetäiendusest huvitatud lauljad. Kõigil huvilistel oli tasuta võimalus meistri õpetusi jälgida.

Tegu on olnud suure meistriga. Meistrikursusel nähtud metoodika oli äärmiselt põnev, omapärane ja kindlasti väga efektiivne. Selles võis veenduda nähes, kuidas mõnigi võistlusele tulnud noor laulja sai kolme tunniga üle väga olulistest defektidest
Tiiu Levald - Sirp, 12. juuni 2009

Traditsiooniks muutunud Klaudia Taevi mälestusõhtu, kus osalesid Klaudia Taevi õpilased ja õpilaste õpilased toimus seekord Kuninga tänava põhikoolis. Festivali lõpetas 5. juunil toimunud ooperi galakontsert Pärnu Kontserdimajas, kus XXI Sajandi Orkestri saatel esinesid V Klaudia Taevi nimelise Konkursi finalistid.

Vaata lisa - Teresa Zylis-Gara >>
Vaata lisa - Vladimiras Prudnikovas >>

"Jälginud neid konkursse varasematelgi aastatel, julgen väita, et tänavune tase oli enneolematult kõrge. Võib-olla seekord ei olnud  nii eredaid isiksusi nagu sopranid Anna Samuil (2001) ja Veronika Džiojeva (2007) või baritonid Laimonas Pautienius (2003) ja Ilja Siltšukov (2007), kuid usun, et kõik 14 kolmandasse vooru pääsenut näitavad end peagi maailmas tegijatena"
Tiiu Levald - Sirp, 12. juuni 2009

Kuues konkurss toimus Pärnus 1.- 5. juuni 2007.a.
Konkursi zhüriid juhtis Poola päritolu sopran Teresa Zylis-Gara. Legendaarse dirigendi Herbert von Karajani lemmik on oma hiilgava karjääri jooksul olnud juhtiv solist La Scalas, Viini, Hamburgi ja Berliini Ooperis ning Moskva Suures Teatris.

Konkursi I preemia jäi välja andmata, II preemia pälvis konkursi noorim osavõtja, bass Anatoli Siuko (Valgevene). III preemia läks jagamisele: Asmik Grigorjan (Leedu), Pauliina Linnosaari (Soome) ja Maria Veretenina (Eesti)

„Thaisi” lavastus tõuseb tähelepanu keskpunkti kahes kategoorias. Süvapsühholoogiline ja tegelaskujusid armastusega kohtlev tõlgendus teeb au lavastusmeeskonnale. „PromFesti” põnevad lavatööd ning nende kasvulava Taevi konkurss on tõusnud iseseisvaks nähtuseks Eesti muusikaelus – annavad välja veel noore dirigendi Erki Pehki elutöö mõõdu. Sellised lavastused nagu Mati Undi „Deemon”, aga ka Mai Murdmaa ja Madis Nurmsi „Thais” tõstavad „PromFesti” Eesti ooperielu suuremate õnnestumiste ritta.
Heili Vaus-Tamm - Sirp, 12. juuni 2009

2009. aasta festivali tähtsündmuseks oli Massenet' haruldase ooperi "Thais" Eesti esmaettekanne. Ooperi peaosades astusid üles Klaudia Taevi nim. Konkursi laureaadid Veronika Džiojeva Venemaalt, Ilja Siltšukov Valgevenest ja Oliver Kuusik. Kaastegev oli Pärnu Linnaorkester. Muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk, lavastaja Mai Murdmaa, kunstnik Madis Nurms. 

Galerii Thais
Vaata lisa - Thais

"Esitus oli kõrgetasemeline ja nooruslik; Puccini ülima dramaatilisusega segatud lüürilisus, mis avaldub vormitasandil isikupärases ning tehniliselt nõudlikus voogamises, sobis lauljatele hästi. "

Alvar Loog - Postimees, 23. mai 2008

Ooperigala oli pühendatud legendaarse helilooja Giacomo Puccini 150. sünniaasta tähistamisele. Kontserdil sai kuulda nii hiti staatusesse tõusnud aariaid ooperitest „Boheem“, „Tosca“, „Manon Lescaut“, „Turandot“, „Madama Butterfly“, kui ka Puccini loomingu haruldasemaid pärleid ooperitest „Edgar“, „Mantel“, „Pääsuke“jt.

Galal astusid üles Klaudia Taevi nim. Ooperilauljate Konkursi auhinnavõitjad läbi aegade: Tatjana Romanova (Eesti), Veronika Dzhioeva (Venemaa), Laimonas Pautienius (Leedu), Ji-Min Park (Lõuna-Korea) ja Ilja Siltšukov (Valgevene).
Lauljaid saatsid Nargen Opera Koor ja XXI Sajandi Orkester, dirigent Erki Pehki juhatusel.

Videoklipp Puccini Gala
Galerii Puccini Gala

2007 aastal toimus teist korda Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival - PromFest.

Koostöös Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemiaga toimus juba teist korda Hamburgi Teatri- ja Muusika Kõrgkooli professori Ingrid Kremlingi meistriklass.

Eksklusiivse kontserdi Pärnu Kontserdimajas andis festivali peakülaline maailmakuulus Barbara Hendricks.

"Publik oli lummuses ning lisapalad ei tahtnud lõppeda: Granadose järel tuli sädelev Delibes’i “Hispaania laul”, kus sai kuulda tuldpurskavat temperamenti ja hiilgavat kõrgregistri sära. Punkti pani õhtule aga Schuberti “Ave Maria” täiuslikem ettekanne, mida mina olen elavas ettekandes üldse kuulnud".

Tiiu Levald - Sirp, 15. juuli 2007

Pärnu Raekojas aga möödus suure menuga armastatud Vene bassi Jevgeni Nesterenko soolokontsert. Ammende Villas toimus tavapärane Klaudia Taevi mälestuskontsert, kus osalesid Klaudia Taevi õpilased ja õpilaste õpilased. Festivali lõpetas 8. juunil toimunud ooperi galakontsert Pärnu Kontserdimajas, kus XXI Sajandi Orkestri saatel esinesid V Klaudia Taevi nimelise Konkursi finalistid.

Vaata lisa - Barbara Hendricks

"Näib uskumatuna, et tagasihoidlikust kohaliku tähtsusega ettevõtmisest /.../ on kasvanud sellise mastaabiga üritus, nagu ta nüüd toimus! Toomas Kuteri entusiastlikust algatusest on saanud üleriigiline sündmus: ETV ja Klassikaraadio edastatuna sai tõelisest muusikapeost osa iga ooperisõber."

Tiiu Levald - Sirp, 15. juuli 2007

Viies konkurss toimus Pärnus 4.- 8. juuni 2007.a.

Konkursi zhüriid juhtis maailmakuulus sopran Barbara Hendricks.

Kokku oli 85 osavõtjat 21 riigist: lisaks Eestile olid seekordsel konkursil esindatud Kanada, Venemaa, Hispaania, Lõuna-Korea, Ukraina, Leedu, Hiina, Soome, Jaapan, Ungari, Austria, Poola, Läti, Kreeka, Itaalia, Valgevene, Gruusia, Israel, Malaisia, Küpros.

Esikoha pälvis Lõuna-Korea tenor Ji-Min Park (pildil), II koha Veronika Dzhiojeva Venemaalt ja kolmas preemia läks jagamisele Valgevene baritoni Ilja Siltshukovi ja Eesti tenori Oliver Kuusiku vahel.

"Pole mingit kahtlust, et Pärnu ooperifestivali raames lavastatud Bizet’ “Carmen” on meie väikeses kultuuriruumis suursündmus. /---/ Pehki-Matvere-Nurmsi “Carmen” pole mingisugune museaalne või siis etnograafiline vaatemäng. See on nüüdisaegne stiliseeritud teater, kus ei kardeta teha ka vallatusi."

Andres Laasik, Ruth Alaküla -
Eesti Päevaleht. 30. mai 2007

"Lavastuse tugevaimad stseenid olid kahe-inimese-stseenid, mis olid detailselt paika pandud ja hästi läbi töötatud – justkui oleks kaamera sõitnud tegelastele lähedale ja suurendanud iga mõtte- ja tundemuutust. Matvere saavutas selle, et kaks inimest tõepoolest suhtlesid laval ja ühe reageering tingis teise käitumise, millest omakorda kasvas kogu sündmuste ahel."

Kristel Pappel - Eesti Ekspress, 28. mai 2007

Kolmanda ooperiprojektina nägi ilmavalgust Pärnu teatris Endla G. Bizet surematu Carmen. Nimiosa laulsid eelmise konkursi parimad ukrainlanna Angelina Shvatshka ja Huiling Zhu Hiinast. Etendusi mängiti Pärnus viiel korral, lisaks külalisetendus Jõhvi Kontserdimajas. Etenduse lavastas Marko Matvere, kunstnikutöö tegi Madis Nurms, koreograaf oli Marina Kessler.

Galerii Carmen
Vaata lisa

Tähistamaks 100 aasta möödumist legendaarse Pärnu laulupedagoogi Klaudia Taevi sünnist, korraldati 18. mail Estonia Kontserdisaalis ja 20. mail Pärnu Kontserdi-majas ooperimuusika pärlitest koosnev särav kontsert, kus astusid üles kõik temanimelise konkursi võitjad läbi aastate.

Esinesid: Huiling Zhu (Hiina); Angelina Shvatshka (Ukraina); Anna Samuil (Venemaa); Kristina Vähi; Laimonas Pautienius (Leedu) ja 2005. aasta eripreemia laureaat Roland Liiv. Lauljaid Saatis XXI Sajandi Orkester, dirigent Erki Pehki juhatusel.

Galerii Kevadgala

2005 aastal koondus Konkursi ja ooperietenduse ümber rida seotud muusikasündmusi, nii sai need esmakordselt koondatud ühise nimetaja alla: sündis Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival - PromFest.

Koostöös Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemiaga toimus rahvusvaheline ooperilaulu-alane meistriklass. Meistriklass, mis keskendus Mozarti ooperiloomingu interpreteerimisele, oli avatud kõigile huvilistele, ka laulupedagoogidele. Meistriklassi viis läbi prof. Ingrid Kremling Hamburgi Teatri- ja Muusika Kõrgkoolist.

Heategevuslikul kontserdil Kõpu kirikus Tõstamaa vallas esines maailmakuulus vene bass Aleksander Vedernikov. Ammende Villas toimus tavapärane Klaudia Taevi mälestuskontsert, kus osalesid Klaudia Taevi õpilased ja õpilaste õpilased. Festivali lõpetas 5. juunil toimunud ooperi galakontsert Pärnu Kontserdimajas, kus XXI Sajandi Orkestri saatel esinesid IV Klaudia Taevi nimelise Konkursi finalistid.

"Aastaid tagasi väikelinnas tegutsenud ülimalt entusiastliku lauluõpetaja endiste õpilaste algatatud võistlusest, mis esialgu tundus üsna lokaalse tähendusega, on kasvanud rahvusvaheline ja kõrgetasemeline noorte lauljate võistlustander."

Tiiu Levald - Sirp, 1. juuli 2005

Neljas konkurss toimus Pärnus 1.- 5. juuni 2005.a.

Konkurss saavutas kõlapinda juba ka Euroopast kaugemal. Konkursi zhüriid juhtis legendaarne Rumeenia päritolu sopran Ileana Cotrubas. Võrreldes eelmiste aastatega oli märgata eriti kõrget huvi konkursi vastu eestlastest noorte lauljate seas.

71 osavõtja seast valiti konkursile 30 lauljat 23 riigist: Austriast, Hiinast, Hollandist, Iirimaalt, Jaapanist, Jugoslaaviast, Kasahstanist, Kreekast, Leedust, Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Koreast, Lätist, Maltalt, Poolast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Suurbritanniast, Šveitsist, Ukrainast, Ungarist, Venemaalt ja Eestist.

"Tegu on siinkirjutaja arvates vaieldamatult selle hooaja eredaima ooperilavastusega."

Heili Vaus-Tamm - Sirp, 12. august 2005

"Endla "Deemon" on nooruslik, koos kõigi sellest tulenevate väikeste ohtude ja suurte voorustega. See on ilus ja elus asi. Ürituse idee ja materjali valik teenivad maksimumpunktid, teostus pakub osasaanuile võimaluse end veel aastate möödudes tänutunde ning rahuldusega meenutada. "

Alvar Loog - Postimees, 30. mai 2005

Juba teist korda lavastati Pärnu teatris Endla Konkursiga seotud rahvusvahelise koosseisuga ooperiproduktsioon. Seekord etendus Anton Rubinsteini ooper Deemon. Nimiosas astus üles eelmise konkursi võitja Laimonas Pautienius Leedust. Etendusi mängiti Pärnus viiel korral, juulis anti külalisetendus Kuressaare Ooperipäevadel. Etenduse lavastas Mati Unt, saatuse tahtel jäi Deemoni lavastus legendaarse kirjanduse ja teatrimehe viimaseks tööks.

Vaata lisa

Kolmas konkurss toimus Pärnus 26.-30. mai 2003.

Konkurss saavutas kõlapinda juba kaugemal Euroopas. Konkursi patroon oli Eesti Vabariigi president hr Arnold Rüütel abikaasaga. Konkursi žürii tööd juhtis Leedu üks väljapaistvamaid lauljaid Virgilijus Noreika. Esmakordselt lavastati konkursi raames ooperietendus.

54 osavõtja seast valiti audiosalvestuste põhjal konkursile 24 lauljat 14 riigist: Hollandist, Jaapanist, Kasahstanist, Lätist, Leedust, Lätist, Poolast, Rootsist, Saksamaalt, Sloveeniast, Soomest, Ukrainast, Venemaalt ja Eestist.

"Rigoletto" kunstilise veenvuse tagas eeskätt pea-tegelaste kolmik: Jassi Zahharov Rigolettona, Anna Samuil Gildana ja Nurlan Bek Hertsogina särasid nii oma aariates kui solistide ansambleis. Tõsi küll, igaüks neist oma isikupärases maneeris. Anna Samuili (sopran, Moskva) Gilda tegelaskuju oli oma emotsionaalsuses tütarlapselikult veetlev, tema meloodiakujundus väga plastiline ning fraseerimine tundlik. Seda ka ansamblites, millistest üks meeldejäävamaid oli Gilda ja Giovanna (Juuli Lill, alt) hingestatud duett esimeses vaatuses... "

Igor Garšnek Sirp, 30. mai 2003

Innustatuna 2001. aasta konkursi edukusest planeeriti kolmas konkurss veelgi ulatuslikum. Konkursi raames lavastati ooperietendus Rigoletto, mille peaosades astusid üles eelmise konkursi laureaadid. Ooperi lavastamisega pandi alus uuele konkursi vormile, kus lisaks rahalistele preemiatele saavad laureaadid võimaluse osaleda järgmise konkursi raames toimuval ooperietendusel. Sõltuvalt konkursi tulemustest otsustatakse järgmise ooperiproduktsiooni teos ja koosseis. Konkurss koos ooperietendusega on kinnitamata andmetel ainus sellelaadne kogu maailmas.

"Narrus on pimedus" - kõlas Pärnu lavastuse juhtmõte. Lavastaja Linnar Priimägi: Giuseppe Verdi tuntud ooper Rigoletto on lugu pimedast narrusest. Isa armastab pimesi oma tütart, peites teda inimeste eest, tütar armastab pimesi hertsogit, pidades teda üliõpilaseks, hertsog armastab pimesi kõiki kauneid naisi, keda enda ümber näeb, narr vannub pimesi kättemaksu hertsogile, tema tütar tapetakse pimesi… Ja seda kõike saadab Verdi ühe kauneima ooperi muusika.

Rigolettot mängiti Pärnu teatri Endla laval kolm korda - 22., 24. ja 25. mai 2003. a.

Vaata lisa

Teine konkurss toimus Pärnus 2.-6. mai 2001. a.

Konkurss saavutas tähelepanu eeskätt Baltikumis ja Venemaal. Konkursi patroon oli USA Suursaadik Eestis pr. Melissa Wells, omaaegse maailmakuulsa Miliza Korjuse tütar. Konkurss toimus kolmes voorus. Esmakordselt toimus kolmas ehk finaalvoor koos orkestriga. Teise konkursi zhürii tööd juhtis maailmakuulus vene metsosopran Irina Arhipova.

32 osavõtja seast valiti audiosalvestuste põhjal konkursile 19 lauljat 7 riigist: Gruusiast, Leedust, Lätist, Moldovast, Ukrainast, Ungarist, Venemaalt ja Eestist.

1996. aastal pandi Pärnus alus Klaudia Taevi nimelisele Rahvusvahelisele Noorte Lauljate Konkursile. Lisaks Klaudia Taevi kui legendaarse laulupedagoogi mälestuse säilitamisele oli korraldajate soov kahe-aastase intervalliga toimuvast konkursist koos spetsiaalse ooperietendusega kujundada kaalukas ja mainekas festival, mis tõmbaks tähelepanu mitte ainult Pärnule vaid ka kogu Eesti Vabariigile. Konkurss on tänaseks muutunud Balti regiooni üheks juhtivamaks konkursiks, eelkõige tänu korraldajate fanatismile, sobilikule infrastruktuurile (Pärnu Kontserdimaja, Endla Teater) ja Pärnu meeldivale atmosfäärile.

Esimene konkurss toimus Pärnus 10.-13. aprill 1996. a.

Konkurss avati primadonna Margarita Voitese loomingulise õhtuga 10. aprillil Pärnu Raekojas.

Konkurss viidi läbi kahes voorus. Algusest saati on kohustusliku lauluna kõikidele osavõtjatele kavas Franz Schuberti "Ave Maria".

1996 aastal võttis konkursist osa 17 noort lauljat Eestist ja Soomest.

"1982. aastal kirjutas Estonia teatri populaarne ja rahva seas väga armastatud operetilauljanna Asta Vihandi Klaudia Taevile: "Uskuge: Teie kunagised õpilased ei unusta Teid!" Enam pole ei Taevi ega Vihandit, kuid õpilase sõnad õpetajale peavad paika.. "

Toomas Kuter - Pärnu Postimees, 7. apr 2006

Klaudia Taevi (1906-1985) näol ei ole küll tegu Eesti ühe kuulsaima vokaalpedagoogiga, kuid tema fenomenist saavad aru kõik, kes temaga erinevatel põhjustel kokku puutunud on... Paljud on saanud tema käest esimesed laulutunnid, mitmetest on sirgunud tunnustatud lauljad, paljude jaoks on ta olnud kultuursuse edasiandja väikeses Euroopa linnakeses…

Klaudia Taev sündis 13. aprillil 1906. a. Saaremaal õpetaja perekonnas. Huvi laulmise ja muusika vastu tekkis tal juba lapsepõlvekodus. Hiljem alustas Taev õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus omandas vokaalkunsti saladusi esimese eesti soost kutselise laulja, õppeasutuse hilisema auprofessori Aino Tamme käe all. Õpingud jätkusid tuntud pedagoogide Varvara Malamį, Armanda Abbati ja Aleksander Arderi juures.

Kuigi talle ennustati suurt lauljakarjääri, jäi see saatuse tahtel lühikeseks. Haiguse tagajärjel kaotas ta hääle ning ta pühendas oma edasise elutöö teiste õpetamisele.

II maailmasõja päevil tegutses Taev hääleseadja-lauluõpetajana Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus temalt võttis tunde ka Georg Ots. Eestisse naasnuna asus Taev elama Pärnusse, kus alustas oma kutsealal laiahaardelist tegevust. Aastail 1944-1950 oli Taev teater Endla operetitrupi vokaalpedagoog ning kuni aastani 1954 ka Pärnu muusikakooli lauluõpetaja. Pärast lauluklassi sulgemist Pärnu muusikakoolis andis ta eratunde ning tegutses erinevates kultuurikeskustes, õpetades laulmist solistidele, ansamblitele ja hääleseadjana mitmetele kooridele.

Klaudia Taev paistis silma töö tulemuslikkusega nii kvantiteedi kui kvaliteedi osas. Taevi õpilaste tegelikku arvu ei tea keegi, sest tema juures õppisid ka suviti Pärnus puhkust veetnud välismaalased ja nende lapsed. Tema õpilaste hulka kuuluvad tuntud Eesti lauljad Urve Tauts, Silvia Vestman, Viktor Gurjev, Hans Miilberg, Asta Vihandi jt.

Klaudia Taevi energilisest tegutsemisest kantud elutee katkes haiguse tagajärjel 7.juunil 1985. Tänavu möödub Klaudia Taevi sünnist 100 aastat. Temanimeline konkurss on sümboolne kummardus kõikidele esimestele lauluõpetajatele, kelledeta ei saa läbi ükski laulja.