- PromFesti ooperilavastused -


2017
G.Verdi „Traviata"

Vaata lisa >>

2015
G.Verdi „Aida"

Vaata lisa >>





2013
N.Rimski-Korsakov 
„Tsaari mõrsja"

Vaata lisa >>

2011
G.Verdi „Attila"

Vaata lisa >>





2009
J.Massenet „Thais"

Vaata lisa >>

2007
G.Bizet „Carmen"

Vaata lisa >>





2005
A.Rubinstein „Deemon"

Vaata lisa >>

2003
G.Verdi „Rigoletto"

Vaata lisa >>







PromFesti ooperilavastused

Aastal 1996 pandi Pärnus alus rahvusvahelisele noorte ooperilauljate konkursile. Et teha sümboolne kummardus esimestele lauluõpetajatele, ei saanud konkurss ootuspäraselt mõne kuulsa laulja nime, vaid ristiti hoopis legendaarse pedagoogi Klaudia Taevi järgi. Tänaseks on konkursi ümber kasvanud mahukas festival PromFest, mis toob igal paarituarvulisel aastal Eestisse hulgaliselt noori talente ja ooperimaailma tipptegijaid.

Ooperiprojektide mõte sündis festivali kunstilisel juhil Erki Pehkil pärast teist Klaudia Taevi nim. Konkurssi. Kandev idee seisnes selles, et lisaks rahalisele preemiale võiks noori lauljaid premeerida ka pearollidega ooperilavastuses. Sõltuvalt konkursi tulemustest otsustatakse järgmise ooperiproduktsiooni teos ja koosseis. Sel moel täitis PromFest esmalt Klaudia Taevi konkursi toonase võitja, sopran Anna Samuili unelma ning ta sai võimaluse laulda oma lemmikrolli -  Gildat „Rigolettos“. „Anna tunnistas, et tahaks  Gildat laulda, aga arvas, et on selleks liiga noor, ehk pakutakse seda rolli kümne aasta pärast. Mõtlesin, miks mitte nüüd?” meenutab Pehk kõige algust.

G. Verdi „Rigoletto"
2003

Esimese pääsukese lavastajaks kutsuti Linnar Priimägi, kelle lavastuse juhtmõte kõlas: „Narrus on pimedus.” Lavastaja ise selgitas oma kontseptsiooni nii: "Giuseppe Verdi tuntud ooper „Rigoletto" on lugu pimedast narrusest. Isa armastab pimesi oma tütart, peites teda inimeste eest, tütar armastab pimesi hertsogit, pidades teda üliõpilaseks, hertsog armastab pimesi kõiki kauneid naisi, keda enda ümber näeb, narr vannub pimesi kättemaksu hertsogile, tema tütar tapetakse pimesi… Ja seda kõike saadab Verdi ühe kauneima ooperi muusika".

Pärnu teatrist Endla, mis kannab oma ajaloos pikka muusikateatri tegemise kogemust, sai mõneks ajaks taas loominguline kodu ooperilauljatele ja orkestrile. Toonane teatridirektor Ain Roost viskas nalja, et nüüd on täiuslikust õnnest veel puudu vaid oma balletitrupp.

„Teatud piirides on ka ooper nagu tühi anum: seda on võimalik täita. Sellest annab tunnistust Priimäe lavastuski. Rigoletto” tegelaste teatud motiive taandades või täpsustades on ta ka lugu ennast teisendanud. Kõnekaim selles aktsentide ümbermängimises tundub olevat Rigoletto kuju väiksemaks” tõlgendamine — osutamine väikese inimese raevukale, kuid kokku võttes rumalale, abitule, sõgedale püüdlusele armastuse ja kaitstuse turvasaarekese järele.“

Evi Arujärv - Teater.Muusika.Kino.  juuli 2003


Anton Rubinšteini „Deemon"
2005

Kolmanda konkursi võitis Leedu bariton Laimonas Pautienius, kelle valik langes vene helilooja romantilisele teosele, mis eestlastele ennekõike tuttav ühe Georg Otsa lemmikrollina. Müstilise sisuga ooperit kutsuti lavastama Mati Unt, kes tegi Deemoniga oma ooperidebüüdi. „Selles ooperis ei tähenda deemon muud kui Luciferi, taevast allavisatud inglit, minu arust on see ilus,” selgitas lavastaja oma plaane enne proovide algust. “Me teeme kaunis minimalistliku, ikka karmi värgi ja mingit magusat pulli siin ei ole.”

Pärast esietendust pealkirjastas Postimees ooperigurmaan Alvar Loog'i arvustuse „Undile maksimumhinne”. Artiklis juhib Loog tähelepanu sellele, mis on PromFesti ooperilavastustes erilist, lausudes: „Undi Deemon on väärikas järg kahe aasta eest samas etendunud Linnar Priimäe Rigolettole. Lavastajate valikuga oleks korraldajad justkui taganud oma üritusele nii tähelepanu kui kunstilise taseme, garanteerides, et tulemus saab olema kõike muud kui kostüümidega kontsert. Noorte lauljate konkursi egiidi all on Pärnus seega paradoksaalsel kombel viljeldud hoopis lavastajaooperit.“

Mitmed kriitikud tunnistasid selle lavastuse puhul eriti oluliseks valguskunstniku rolli, kelle kontseptsioon minimalistlikus lavaruumis eriti eredalt särama lõi. Kõigi PromFesti lavastuste valguskunstnikuks on olnud Endla teatri valgusala juht Margus Vaigur. Tasub mainimist, et just „Deemoni“ puhul teenis ta pressilt ära ülivõrdes komplimendid – arvustustes nimetati teda „Valguskunstnikuks“ suure algustähega ning tema valgusrežiid uskumatuks ja „hämmastavaks“.

Paraku jäi „Deemoni“ lavastus legendaarse kirjandus- ja teatrimehe Undi viimaseks teatritööks.

„Tegu on siinkirjutaja arvates vaieldamatult selle hooaja eredaima ooperilavastusega.“ 

Heili Vaus-Tamm – Sirp. 12. august 2005

G. Bizet’ „Carmen“
2007

Järgmine konkurss tõi endaga täiesti uued tuuled – nimelt ei suutnud žürii esmakordselt võitja osas kokkuleppele jõuda.  Kaks metsosopranit - Anželina Švatška Ukrainast ja Huiling Zhu Hiinast olid oma esitustes nii võrdsed, et žürii otsustas preemia kahe lauljanna vahel jagada.  Kolmandaks ooperilavastuseks oli niisiis vaja leida roll, mis neile mõlemale sobiks. Nii nägigi Pärnu Endlas ilmavalgust G.Bizet tulise „Carmeni“ uusversioon. Huvitavaks tegi asja see, et kui vokaalselt võimekuselt võisid metsod ühe pulga peal istuda, siis isikuomadustelt erinesid naised teineteisest kui öö ja päev. Nii sai ka Švatška Carmen häbenematult ülevoolav ja erootiline, samas kui Zhu tegelaskuju oli pingestatum ja põles pigem seesmise leegiga.

„Carmeni“ lavastas Marko Matvere, kes ütles, et on juba varemgi Erki Pehkiga palju muusikateatri teemal arutlenud: „Oleme mõlemad leidnud, et muusikalavastuses peaks olema rohkem draamat. Me teeme oopereid, kus punnis kõhtudega vanamehed lavale tulevad, ajavad jalad harki ja hakkavad siis puumõõkadega vehklema. Mina tahaks näha teistsugust ooperit, kus on rohkem näitlemist“.

Muusikateadlane Kristel Pappel hindas selle eesmärgi pärast etenduse nägemist saavutatuks, sõnades: „Lavastuse tugevaimad stseenid olid kahe-inimese-stseenid, mis olid detailselt paika pandud ja hästi läbi töötatud – justkui oleks kaamera sõitnud tegelastele lähedale ja suurendanud iga mõtte- ja tundemuutust. Matvere saavutas selle, et kaks inimest tõepoolest suhtlesid laval ja ühe reageering tingis teise käitumise, millest omakorda kasvas kogu sündmuste ahel.“

Pole mingit kahtlust, et Pärnu ooperifestivali raames lavastatud Bizet’ “Carmen” on meie väikeses kultuuriruumis suursündmus. /---/ Pehki-Matvere-Nurmsi “Carmen” pole mingisugune museaalne või siis etnograafiline vaatemäng. See on nüüdisaegne stiliseeritud teater, kus ei kardeta teha ka vallatusi."

Andres Laasik, Ruth Alaküla - Eesti Päevaleht. 30. mai 2007

J. Massenet’ „Thais“
2009

Ühes taktis ooperiprojektidega kasvas üha võimsamaks ka Klaudia Taevi konkurss. Järgmisel konkursil oli kokku 85 osavõtjat 21 riigist. Esikoha pälvis Lõuna-Korea tenor Ji-Min Park, II koha Veronika Džiojeva Venemaalt ja kolmas preemia läks jagamisele Valgevene baritoni Ilja Siltšukovi ja Eesti tenori Oliver Kuusiku vahel.

Kuna Ji-Min Park oli juba seotud lepinguga Covent Gardenis, toodi omamoodi julgustükina Endla lavale Jules Massenet’ „Thais“, mille pearollid sobisid suurepäraselt kolmele ülejäänud võitjale. Massenet kirjutas „Thaisi“ ameerika sopranile Sybil Sandersonile ja see on saanud kuulsaks kui imekaunis ent üliraske roll, mis nõuab esitajalt erakordselt andekust. See on ka põhjus, miks seda ooperit niivõrd harva lavale tuuakse. Eestis ei olnud „Thais“ selleks hetkeks veel kordagi kõlanud. Nimirolli laulnud sopran Džiojeva ütles aga enne esietendust, et ta ei pea partiid endale eriti raskeks, pigem on harvade esituskordade taga keeruline dramaturgia: „Lavastajal on väga raske seda lavale tuua. Vaja on suurt fantaasiat. Laval ei mölla kired nagu Bizet’ “Carmenis”. “Thais” on varjatud sisuga, seda peab tunnetama. Muusika on samas fenomenaalne ja mul on suur õnn sellist rolli laulda.“ Ooperit lavastama kutsuti eesti balleti grand-old-lady Mai Murdmaa.

Võetud kunstiline risk õigustas end ja PromFesti kunstiline juht Erki Pehk pälvis festivali järjepideva kunstilise juhtimise ja ooperi „Thais“ lavaletoomise eest Teatriliidu aastapreemia.

„Thaisi” lavastus tõuseb tähelepanu keskpunkti kahes kategoorias. Süvapsühholoogiline ja tegelaskujusid armastusega kohtlev tõlgendus teeb au lavastusmeeskonnale. „PromFesti” põnevad lavatööd ning nende kasvulava Taevi konkurss on tõusnud iseseisvaks nähtuseks Eesti muusikaelus – annavad välja veel noore dirigendi Erki Pehki elutöö mõõdu. Sellised lavastused nagu Mati Undi „Deemon”, aga ka Mai Murdmaa ja Madis Nurmsi „Thais” tõstavad „PromFesti” Eesti ooperielu suuremate õnnestumiste ritta.

Heili Vaus-Tamm – Sirp. 12. juuni 2009

G. Verdi „Attila“
2011


VI Klaudia Taevi konkursi parim oli ühtlasi konkursi noorim osavõtja, Valgevene bass Anatoli Sivko. Lavastuse koor ja orkester tulid sel korral Kaunase Riiklikust Muusikateatrist. See rahvusvaheline koostöö päädis sellega, et PromFesti lavastust mängiti veel kaks hilisemat hooaega ka Leedu ooperisõpradele Kaunases. „Attilal“ oli ka kaks külalisesinemist Eestis - üks Vanemuise teatris ja teine augustikuus Birgitta Festivalil Tallinnas. Sarnaselt „Thaisile“ on ka „Attila“ ooperilavadel üsna harv külaline, ka MET' võttis selle esmakordselt mängukavasse alles 2010. aastal. Ooper on nooruslikult tuline ja täis paradokse, justnagu Verdi isegi selle kirjutamise ajal. Võibolla on seda sobivam, et nimirollis astus lavale vaid 24. aastane Sivko.

Lavastaja Üllar Saaremäe kinnitas enne ooperi kallale asumist, et tegu on suure väljakutsega: „Olin kursis, et PromFest kaasab oma projektidesse ooperilavastajatena inimesi muudest loomingulistest ringkondadest, nagu draamalavastajad ja näitlejad, aga oodata, et pakkumine jõuaks minuni, ma tõesti ei osanud.“ „Attila“ koreograafiks oli Oleg Titov, kelle rolli koorinumbrite dünaamiliseks loomisel vaatajad eriti tähtsaks pidasid.

„Vaatamata sellele, et ooperi libreto jääb oma sisukuselt ja tegevusliinide loogikalt kõvasti alla Verdi hilisperioodi ooperitele, kus kirjanduslik algmaterjal maailma tipptegijatelt, nagu Shakespeare, Schiller, Dumas, on Attila” muusikaline materjal nii meloodiaküllane, dramaturgiliselt vaheldusrikas ja kirglik, et melomaanile ei oska paremat kingitust soovida.

Ja kui, siis oo üllatust! Et lauljadki on viimseni tipptasemel, julgen väita, et selle produktsiooniga ei jääks PromFest” häbisse ühelgi Euroopa laval.

Tiiu Levald - Pärnu Postimees. 14. juuni 2011

N. Rimski-Korsakov „Tsaari Mõrsja“
2013

„Tsaari Mõrsja“, peaosades astusid lavale eelmisel konkursil pärjatud Valgevene bariton Andrei Savtšenko ja Läti sopran Elina Šimkus, neile sekundeeris 2005. aasta võitja Anzhelina Švatška.  Ooperi uuslavastus valmis koostöös Kaunase Riikliku Muusikateatriga ja Pärnu Endla teatriga. Pärast kevadsuviseid etendusi Pärnus ja külalisetendust suvel Pirita kloostris jäi uus “Tsaari mõrsja” Kaunase muusikateatri püsirepertuaari. Juba praegu Lätis staaristaatust nautiv Šimkus pidas enne esietendust oluliseks rõhutada, et sai rolli koos konkursivõiduga: „Olen selle üle väga õnnelik. Paljudel võistlustel on rahalised auhinnad, kuid puudub võimalus võistlusjärgselt ooperirollis üles astuda. Esinemisvõimalus on noortele lauljatele aga isegi olulisem kui raha. Loodan, et see inspireerib teisigi noori lauljaid sellest võistlusest osa võtma.“

Ooperi lavastajaks kutsuti Teet Kask. „Ma ei pidanud vajalikuks lavastada ajalootundi,” selgitas ta oma lähenemist materjalile. „21. sajandi teater on mõeldud 21. sajandi inimese jaoks ja üldinimlikud väärtused ei jäta publikut ükskõikseks tänapäevalgi. Fookuses oli teha head teatrit harukordse muusika ja põneva dramaatikaga.”

„PromFesti lavastuste vastuoluline esteetika kõnnib oma võõritavuses sageli kui õhukesel noateral. Ilu pjedestaalile tõstmise nimel eiratakse julgelt reegleid: erotiseeritud kujundid, paksud värvid, jõuline emotsionaalne laeng. Kes välja ei kannata, paneb silmad kinni. Muusikaline pool on reeglina kvaliteetne ja ka vähem õnnestunud lavastused mõjuvad alati värskendava raputusena.“

Anne Prommik - Sirp. 20. juuni 2013

G. Verdi „Aida“
2015

Kaheksanda Taevi konkursi esikoha pälvis Leedu sopran Jomante Šležaite, kes oma unelmaterolliks  valis Aida. Ühe suure uuendusena oli ooperi koduteatriks sel korral Vanemuine Tartus. Vanemuise laval toimusid ooperi proovid, töökodades valmisid kostüümid ning lavakujundus, külalissolistide ridu täiendasid Vanemuise lauljad, neid omakorda saatsid Vanemuise Sümfooniaorkester ja koor.  „Aida“ lavastaja oli sel korral teatrikunstnik Madis Nurms, kes on ühtlasi andnud PromFesti lavastustele visuaalse kujunduse juba 2007. aastast.

Järgmise ooperiprojekti peaosalised selguvad juba 12. mail 2017 Pärnu Kontserdimajas, kus pärjatakse kümnenda Klaudia Taevi nim, Rahvusvahelise Noorte Ooperilauljate Konkursi parimaid lauljaid.