Lugu üksindusest, inimsuhetest, perekonnast ja igatsusest püüelda sinna, kus parasjagu olla ei saa – “sinna” kus rohi on rohelisem, taevas sinisem, inimsuhted ilusamad ja armastus ehtne.
Jüri Nael omab suuri kogemusi muusikateatri žanris nii koreograafi kui lavastajana. Tema fantaasiarikkus ja materjalitundlikkus on omadused, miks Nael on kutsutud käesolevat projekti lavastama. Jüri Nael: “Meie lavaversioon räägib virtuaalsest maailmast ja sellest, kuidas arenev tehnoloogia võimaldab meil paralleelreaalsustesse põgeneda, kus igaüks võib endast luua soovitud versiooni ja olla kas Tuhkatriinu, Prints, supermodell või presidendi külaline punasel vaibal. Loomulikult teeme seda kõike (vaate)mänguliselt, lastes Massenet' fantastilisel muusikal kõlada kogu oma ilus ja lummuses.”
Naela lavaversiooni võimendab kunstnik Madis Nurmsi stsenogaafia. Lisaks “Tuhkatriinu” muinasjutule on "Cendrillon" kujundus inspireeritud märgilistest interneti-meemidest, moetööstuse tootemitest ning 60ndate ja 70ndate peentest krimikomöödiatest. Lavakujundus koosneb polüfunktsionaalsetest kristallidest, mis pidevalt liikudes lavaruumi muudavad.
𝗙𝗼𝘁𝗼𝗱 𝗽𝗿𝗼𝗼𝘃𝗶𝗱𝗲𝘀𝘁: 𝗗𝗼𝗺𝗮𝘀 𝗥𝗶𝗺𝗲𝗶𝗸𝗮
Jules Massenet oli XIX sajandi lõpu populaarseim prantsuse helilooja, tõeline rahvamees, kellele meeldis pakkuda publikule seda mida Pariisi publik 1899. aastal, uue sajandi arengute ja avastuste lävel seistes, soovis - midagi tuttavat ja rahustavat. Just seda Massenet' neile "Cendrilloni" võluvas muusikalise meelelahutusena pakkus. "Cendrillon" ei ole tavaline ooper, kus kogu rõhk on peamiselt muusikal, vaid nagu helilooja ise nimetab, see on Opéra féerie – muusikaline muinasjutt, mis ühendab laulu ja tantsu ka visuaalselt rabavaks tervikuks.
Kes on PromFesti tegemistega kursis varasemalt, see teab, et PromFesti lavastused teevad eriliseks just need noored lauljad, kes Klaudia Taevi nimelisel konkursil osalevad. Selle eest, et Eestis lavastatakse esmakordselt üks eriline prantsuse ooper, tuleb tänada mullust konkursi võitjat poola metsosopranit Zuzanna Nalewajek'it – see ooper on tema valik. Klaudia Taevi konkursi reglemendist tulenevalt saab võitja valida järgmise festivali ooperiproduktsiooni ja enda rolli selles. Muusikaline juht Erki Pehk: “Ja kui millegi üle tõesti heameelt ehk isegi uhkust tunda, siis selle üle, et kõiki peaosi laulavad varasemad laureaadid.” Omamoodi unikaalne on seegi, et Massenet' on kirjutanud “Tuhkatriinu” neljale metsosopranile ja laval pole tegelikult ühtki tenorit!
On mida muusikateatri austajatel avastada!
𝗩𝗶𝗱𝗲𝗼𝗱 𝗹𝗮𝘃𝗮𝘀𝘁𝘂𝘀𝗲 𝘃𝗮𝗹𝗺𝗶𝗺𝗶𝘀𝗲𝘀𝘁:
Estonian 
English