Katrin Tegova istus fotograafi ette abikaasast kunstniku Enn Tegova ateljees Tartu kunstimajas, kus lõhnas õrnalt tärpentini järele. FOTO: Sille Annuk
Raimu Hanson - Tartu Postimees. 11. märts 2019
Küsimustele muusika, armastuse,
filminduse ja nimevahetuse teemadel vastab režissöör ja stsenarist Katrin
Tegova, kes on võtnud festivali PromFest pakkumisel lavastajana käsile Vincenzo
Bellini ooperi «I Capuleti e i Montecchi». Lavastus valmib Kaunases ja tuleb
«Romeo või Julia» nime all vaatajate ette mai lõpul Endla teatris.
Kui palju on olnud
filmirežissööril ja stsenaristil varem muusikaga süvitsi kokkupuutumist?
Süvitsi vist ei olegi. Aga olen
lõpetanud Lihula muusikakooli akordioni erialal. Seitse aastat sai õpitud ning
nooti tunnen. Ooperit lavastama asudes on kindlasti väga suureks abiks see, kui
oskad partituuri lugeda. Mul endal oli hea meel, et näe, kordki on otsene kasu
sellest, et muusikakoolis käisin.
Mille poolest sarnaneb
ooperilavastaja tegevus filmirežissööri tegevusega?
Ega ma veel tea, sest siiani oleme
teinud ettevalmistusi, aprilli keskel alles kohtume kõik Kaunases, et proove
teha. Praegu on olnud mõtted paberil ja peas, kuid kas see kõik ka nii välja
tuleb, näeb maikuus Endlas.
Ooperis on muusika kõige tähtsam. Kui
tahad muusika kõrval ja sees ka lugu jutustada, pead olema väga ettevaatlik ja
täpne, et kõik huvitavalt kokku hakkaks kõlama. Mu kõrval on õnneks väga
andekas teatrikunstnik Madis Nurms, kellega meil mõttemaailmad näivad kenasti
klappivat.
Vincenzo Bellini
kirjutas ooperi «I Capuleti e i Montecchi». PromFestil tuleb see lavale
ooperina «Romeo või Julia». Kes ja miks on muutnud pealkirja?
On soov jutustada ühte teist lugu
Bellini ooperi sees, sellepärast ka pealkirja muutus. Mind huvitavad mälu,
mäletamise, unustamise teemad, samuti eetika. Et millised valed on lubatud ja
kas on lubatud, et hoida inimesi halbade mälestuste eest.
Kui suur rõhk on
lavastuses armastuse teemal?
Armastus on teemaks küll, kuid pigem isa
armastus tütre vastu ja vastupidi. Kas on õige hoida oma lapsi teadmatuses ning
varjata nende eest mõnd lapsepõlve traumaatilist läbielamist, lootes, et hoiame
lapse psüühika korras ja tema tuleviku helgema? Või tuleks kõik ära rääkida
nii, nagu on ja lasta lapsel selle kõigega toime tulla?
Mis on armastus?
Kuskilt lugesin, et oluline pole see, et
sa ise armastad, vaid see, kui sa oled inimesena selline, et sind armastatakse.
Mida vanemaks saad, seda raskem on, sest isiksus kujuneb, oma huvid ja
eelistused on selgemad, teise inimese talumine enda kõrval keerulisem. Mida
vanemaks saad, seda raskem on leida inimest, kes oleks valmis sind armastama
sellisena, nagu sa oled.
Mis on käsil praegu
filminduses?
Mõned stsenaariumid on küpsemas. Üks
lühifilm vanemate lahkuminekust läbi laste silmade.
Kaks täispikka stsenaariumi ka
kirjutamisel. Üks on komöödia «Kodu», mis on keskealisest paarist, nad ostavad
endale uue kodu, kuid leiavad eest kohutavad naabrid. Teine on «Anti Bullerby»,
kus kohtuvad kunagised lapsepõlvesõbrad, kelle saatused on läinud väga erinevat
rada. Nad hakkavad koos oma lapsepõlvemaad avastama ning saavad taas väga
lähedaseks.
"Mida vanemaks saad, seda raskem on leida inimest, kes oleks valmis sind armastama sellisena, nagu sa oled"
Kuidas juhtus nii, et
Katrin Maimik ei olegi enam Maimik, vaid on hoopiski Tegova?
Nii nagu kunagi sai Katrin Ruusist
Katrin Maimik. Ju ma kasvasin maimikueast välja.
Nimedega on üks veider asi. Lihtne
seletus oleks, et ma abiellusin uuesti ja võtsin uue nime. Aga uue nimega
kaasneb alati ka identiteedi muutus, mis pakub pinget. Et mis selle nimega nüüd
peale hakata? Eks endalgi on veidi kummaline ja naljakas vaadata «Romeo või Julia»
plakatit, kus kirjas: Pehk, Nurms, Vaigur, Tegova. (Ooperi muusikaline juht ja
dirigent, PromFesti kunstiline juht Erki Pehk, kunstnik Madis Nurms,
valguskunstnik Margus Vaigur – RH.)
Ja mis seal salata, uue nimega mõtlesin kohe, et kui Maimikuna hakkasin filme tegema, siis ei tea, ehk peaksin Tegovana ka kunstiga proovima. Mõned mõtted juba on ligi hiilinud küll. Üks tõlgendus veel: mulle hakkas ühel hetkel lihtsalt väga meeldima tärpentini lõhn.
Etendustele eelneb noorte lauljate konkurss
Krista Leipsig
FOTO: Sille Annuk
Tänavune Pärnu
rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest, mis koosneb ooperietendustest
ja Klaudia Taevi nimelisest rahvusvahelisest noorte ooperilauljate konkursist,
toimub 19.–26. maini.
Festivali meediajuhi Krista Leipsigi andmetel algasid konkursi esimesed voorud
veebruaris ja jätkuvad märtsis Euroopa 26 linnas. Eestis on esimese vooru
ettelaulmine 14. märtsil kell 15.30 Vanemuise väikeses majas, kuhu pääsevad
tasuta kuulama kõik huvilised.
PromFesti programmis on Katrin Tegova lavastatud «Romeo või Julia» kõrval Pärnu
publiku ees sama festivali varasemad lavastused «Tsaari mõrsja» ja «Aida».
Viimase lavastas Madis Nurms aastal 2015 Vanemuises ning Pärnu etendus jääb
Leipsigi andmeil sellele lavastusele viimaseks.
Lisa kommentaar