Katrin Tegova lavastab ooperit ja mõtleb ka maalikunsti proovimisele

Katrin Tegova istus fotograafi ette abikaasast kunstniku Enn Tegova ateljees Tartu kunstimajas, kus lõhnas õrnalt tärpentini järele. FOTO: Sille Annuk

Raimu Hanson - Tartu Postimees. 11. märts 2019

Küsimustele muusika, armastuse, filminduse ja nimevahetuse teemadel vastab režissöör ja stsenarist Katrin Tegova, kes on võtnud festivali PromFest pakkumisel lavastajana käsile Vincenzo Bellini ooperi «I Capuleti e i Montecchi». Lavastus valmib Kaunases ja tuleb «Romeo või Julia» nime all vaatajate ette mai lõpul Endla teatris.

Kui palju on olnud filmirežissööril ja stsenaristil varem muusikaga süvitsi kokkupuutumist?
Süvitsi vist ei olegi. Aga olen lõpetanud Lihula muusikakooli akordioni erialal. Seitse aastat sai õpitud ning nooti tunnen. Ooperit lavastama asudes on kindlasti väga suureks abiks see, kui oskad partituuri lugeda. Mul endal oli hea meel, et näe, kordki on otsene kasu sellest, et muusikakoolis käisin.

Mille poolest sarnaneb ooperilavastaja tegevus filmirežissööri tegevusega?
Ega ma veel tea, sest siiani oleme teinud ettevalmistusi, aprilli keskel alles kohtume kõik Kaunases, et proove teha. Praegu on olnud mõtted paberil ja peas, kuid kas see kõik ka nii välja tuleb, näeb maikuus Endlas.
Ooperis on muusika kõige tähtsam. Kui tahad muusika kõrval ja sees ka lugu jutustada, pead olema väga ettevaatlik ja täpne, et kõik huvitavalt kokku hakkaks kõlama. Mu kõrval on õnneks väga andekas teatrikunstnik Madis Nurms, kellega meil mõttemaailmad näivad kenasti klappivat.

Vincenzo Bellini kirjutas ooperi «I Capuleti e i Montec­chi». PromFestil tuleb see lavale ooperina «Romeo või Julia». Kes ja miks on muutnud pealkirja?
On soov jutustada ühte teist lugu Bellini ooperi sees, sellepärast ka pealkirja muutus. Mind huvitavad mälu, mäletamise, unustamise teemad, samuti eetika. Et millised valed on lubatud ja kas on lubatud, et hoida inimesi halbade mälestuste eest.

Kui suur rõhk on lavastuses armastuse teemal?
Armastus on teemaks küll, kuid pigem isa armastus tütre vastu ja vastupidi. Kas on õige hoida oma lapsi teadmatuses ning varjata nende eest mõnd lapsepõlve traumaatilist läbielamist, lootes, et hoiame lapse psüühika korras ja tema tuleviku helgema? Või tuleks kõik ära rääkida nii, nagu on ja lasta lapsel selle kõigega toime tulla?

Mis on armastus?
Kuskilt lugesin, et oluline pole see, et sa ise armastad, vaid see, kui sa oled inimesena selline, et sind armastatakse. Mida vanemaks saad, seda raskem on, sest isiksus kujuneb, oma huvid ja eelistused on selgemad, teise inimese talumine enda kõrval keerulisem. Mida vanemaks saad, seda raskem on leida inimest, kes oleks valmis sind armastama sellisena, nagu sa oled.

Mis on käsil praegu filminduses?
Mõned stsenaariumid on küpsemas. Üks lühifilm vanemate lahkuminekust läbi laste silmade.

Kaks täispikka stsenaariumi ka kirjutamisel. Üks on komöödia «Kodu», mis on keskealisest paarist, nad ostavad endale uue kodu, kuid leiavad eest kohutavad naabrid. Teine on «Anti Bullerby», kus kohtuvad kunagised lapsepõlvesõbrad, kelle saatused on läinud väga erinevat rada. Nad hakkavad koos oma lapsepõlvemaad avastama ning saavad taas väga lähedaseks.

"Mida vanemaks saad, seda raskem on leida inimest, kes oleks valmis sind armastama sellisena, nagu sa oled"

Kuidas juhtus nii, et Katrin Maimik ei olegi enam Maimik, vaid on hoopiski Tegova?
Nii nagu kunagi sai Katrin Ruusist Katrin Maimik. Ju ma kasvasin maimikueast välja.

Nimedega on üks veider asi. Lihtne seletus oleks, et ma abiellusin uuesti ja võtsin uue nime. Aga uue nimega kaasneb alati ka identiteedi muutus, mis pakub pinget. Et mis selle nimega nüüd peale hakata? Eks endalgi on veidi kummaline ja naljakas vaadata «Romeo või Julia» plakatit, kus kirjas: Pehk, Nurms, Vaigur, Tegova. (Ooperi muusikaline juht ja dirigent, PromFesti kunstiline juht Erki Pehk, kunstnik Madis Nurms, valguskunstnik Margus Vaigur – RH.)

Ja mis seal salata, uue nimega mõtlesin kohe, et kui Maimikuna hakkasin filme tegema, siis ei tea, ehk peaksin Tegovana ka kunstiga proovima. Mõned mõtted juba on ligi hiilinud küll. Üks tõlgendus veel: mulle hakkas ühel hetkel lihtsalt väga meeldima tärpentini lõhn.

Etendustele eelneb noorte lauljate konkurss

Krista Leipsig

FOTO: Sille Annuk

Tänavune Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest, mis koosneb ooperi­etendustest ja Klaudia Taevi nimelisest rahvusvahelisest noorte ooperilauljate konkursist, toimub 19.–26. maini.
Festivali meediajuhi Krista Leipsigi andmetel algasid konkursi esimesed voorud veebruaris ja jätkuvad märtsis Euroopa 26 linnas. Eestis on esimese vooru ettelaulmine 14. märtsil kell 15.30 Vanemuise väikeses majas, kuhu pääsevad tasuta kuulama kõik huvilised.

PromFesti programmis on Katrin Tegova lavastatud «Romeo või Julia» kõrval Pärnu publiku ees sama festivali varasemad lavastused «Tsaari mõrsja» ja «Aida». Viimase lavastas Madis Nurms aastal 2015 Vanemuises ning Pärnu etendus jääb Leipsigi andmeil sellele lavastusele viimaseks.




Eelmine
XI Klaudia Taevi nim konkursile registreerumine on alanud

Lisa kommentaar

Email again: